esmaspäev, 18. juuli 2011

Tallinnas kavandatakse rajada skulptuur „Märka sõltlast“

18.juulil 2011.a., kell 12.00 toimus Tallinna kesklinnas Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil heategevusüritus „Märka sõltlast“, samas kohas kus toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis. Heategevusüritusel olid kutsutud ja osalesid alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvusega tegelevate ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevate usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, ettevõtjad, pealinna noorteühenduste Tallinna linnavolikogu ning endised Riigikogu liikmed. Heategevusüritusel „Märka sõltlast“ osales ligi 30 inimest.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Metropoliit Kornelius oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.
"Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ põhieesmärk oli juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.


Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema kurja vastu kui mitte kunst? Las koputab skulptuur „Märka sõltlast“ iga päev ühiskonna südametunnistusele.“
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

reede, 15. juuli 2011

Maailmamuusika legend ROXETTE sai kutse heategevusüritusele „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka maailmamuusika legend, pop-bände Roxette, kes esineb Tallinnas, 18.märtsil, Saku Suurhallis oma uue maailmaturnee «Charm School – World Tour» raames. Kutse on saadetud BDG Music tegevjuhi Eva Palmi vahendusel. Heategevusüritus toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
"Maailmakuulsad artistid väga aktiivselt võtavad osa heategevuslikest üritustest üle kogu maailma, et tõmmata tähelepanu globaalsetele probleemidele. Heategevusürituse
„Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Heategevusüritusele on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, Tallinna Linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

kolmapäev, 13. juuli 2011

Presidendikandidaat Indrek Tarand on kutsutud heategevusüritusele „Märka sõltlast“


18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka presidendikandidaat Indrek Tarandi.
„Eesti presidendikandidaadil ja Europarlamendi saadikul on valimiskampaania ajal loomulik osa võtta avalikest üritustes, mis juhivad tähelepanu ühiskonna valuprobleemidele . Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.

Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

teisipäev, 12. juuli 2011

Tallinnas toimub heategevusüritus „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna Linnavolikogu liikmete initsiatiivil toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“ mille raames tutvustatakse ka kavandava skulptuuri „Märka sõltlast“. Infopäev toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal Eestis Hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumise initsiatiivil esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
„Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Eesti pealinna kasiinod kinni!

16.veebruar 2011.a. Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu võib lähiajal võtta seisukoha ja võimalusel isegi sulgeda kasiinod Tallinna linna territooriumil. Tallinna Linnavolikogu istungil tegi sellise ettepaneku tuntud kasiinovastane poliitik, kauaaegne Edgar Savisaare nõunik ning Tallinna Linnavolikogu Õiguskomisjoni aseesimees Max Kaur.

"Kasiinoepideemia on kahjustanud Eesti riiki ja rahvast rohkem kui mõni raske haigus. Kümned tuhanded kasiinosõltlased, tuhanded pealinna pered kannatavad kasiinotragöödia käes tänu sadadele kasiinodele, mis okupeerivad Eesti pealinna. Vastukaaluks sellel on rohujuure tasandilt sündinud kasiinovastane liikumine. Kasiinovastast liikumist on asunud Eestis toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui vanad, inimesed sõltumata vaadetest ja usust. 2009 aastal kasiinovastaste ja ühiskonna surve all sündinud uus hasartmänguseadus reguleerib ja korrastab kasiinoärindust, aga mitte piisavalt. Minu sügav veendumus, et tuleks tõsiselt kaaluda võimalust keelata kogu kasiinondus Tallinna linna territooriumi, vajadusel esitades ettepanekuid seadusandluse muutmiseks. Palun Linnavolikogu ja Linnavalitsust seda kaaluda, " ütles linnavolikogus Max Kaur

Uus Hasartmänguseadus annab omavalitsustele rohkem õigusi. Üks tähtsamaid muudatusi on kohalikele omavalitsustele suuremate otsustusõiguste andmine. Seni ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda. Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa andmise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt.

Max Kaur leiab: " Sisuliselt on riik jätnud teostamata kohustused, mida talle seadusega on pandud. Ta ei teosta piisavat järelvalvet kasiinode üle. Tsiviliseeritud riikides, kus väga hästi teatakse, mida kujutab endast järelvalveta kasiinondus, on igal pool olemas sõltumatut järelvalvekomisjonid, sealhulgas ka Ameerikas. Nemad Ameerikas teavad - lased kasiinondusel oma teed minna, ja platsis on klientide üüratu petmine, rahapesu, rahvusvaheline terrorism. Kui rahandusministeerium ei viitsi kasiinode järelvalvet teostada, siis andke see järelvalve ühiskonna kätte. Meie oleme võimelised kaasama rahvusvahelisi eksperte, et sulidele - kasiinoparunitele tuul alla teha. See võiks olla esimene samm, mida Tallinna linn võiks riigilt saavutada."

Praegu on Eestis ligi 80 kasiinot, neist Tallinnas ligi 40. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is 1 ja Helsingis 2, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod üldse keelatud. St Peterburgis ja Moskvas on kasiinoäri keelatud. Soomes on kasiinoäri riigi poolt toetatud avalikuõigusliku isikute hallata. AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.