
Ei pea olema teadlane, et diagnoosida Janek Laurile kaugelearenenud depressiooni. Kohe kerkivad küsimused, miks ei reageeritud sellele sõjaväes, kus on pidevad meditsiinilised ülevaatused? Kas see õigustus, et "keegi ei teinud midagi valesti", tähendab seda, et ka täna vaadatakse sõjaväes depressioonihaigetest mööda? Luues sellega ohte nii haigele kui ka teda ümbritsevatele inimestele? Kus oli Janek Lauri perearst? Oli ta pime?
Ma ei räägi juba sellistest kurjamitest nagu kasiinoomanik Armin Karu ja teised. On selge, et Eesti kasiinodes ei toimu hasartmängu, kus riski võtavad nii mängija kui ka kasiino. Eestis riskeerivad ainult kasiino kliendid, kusjuures see risk on alati üks - kasiino võtab teilt kohe kogu raha ära. Teil pole mingeid võiduvõimalusi. See on ammu teada tõsiasi ka rahandusministeeriumile ja kontrollivatele organitele. Ometi jätkub kasiinode räige rünnak oma klientide vastu, kartmata mingeid karistusi või riigi poolset sekkumist pettuste takistamiseks.
Loomulikult loob selline olukord kasiinonduses pidevalt kriminaalseid olukordi, sest inimesed ei mõista, et Eesti kasiinodel pole hasartmänguga mingit seost. Tegemist on lõbustusasutustega, kelle eesmärgiks on nende asutustes käivad inimesed paljaks röövida. Mingisugust riigipoolset klientide kaitset ei toimu.
Seepärast võib ennustada uusi tragöödiaid, sest ühiskond on ükskõikne. Ei oleks me ükskõiksed, siis oleksime Lauri perekonna päästnud.