Presidendikandidaat Indrek Tarand on kutsutud heategevusüritusele „Märka sõltlast“

18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka presidendikandidaat Indrek Tarandi.
„Eesti presidendikandidaadil ja Europarlamendi saadikul on valimiskampaania ajal loomulik osa võtta avalikest üritustes, mis juhivad tähelepanu ühiskonna valuprobleemidele . Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.

Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Tallinnas toimub heategevusüritus „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna Linnavolikogu liikmete initsiatiivil toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“ mille raames tutvustatakse ka kavandava skulptuuri „Märka sõltlast“. Infopäev toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal Eestis Hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumise initsiatiivil esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
„Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Eesti pealinna kasiinod kinni!

16.veebruar 2011.a. Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu võib lähiajal võtta seisukoha ja võimalusel isegi sulgeda kasiinod Tallinna linna territooriumil. Tallinna Linnavolikogu istungil tegi sellise ettepaneku tuntud kasiinovastane poliitik, kauaaegne Edgar Savisaare nõunik ning Tallinna Linnavolikogu Õiguskomisjoni aseesimees Max Kaur.

"Kasiinoepideemia on kahjustanud Eesti riiki ja rahvast rohkem kui mõni raske haigus. Kümned tuhanded kasiinosõltlased, tuhanded pealinna pered kannatavad kasiinotragöödia käes tänu sadadele kasiinodele, mis okupeerivad Eesti pealinna. Vastukaaluks sellel on rohujuure tasandilt sündinud kasiinovastane liikumine. Kasiinovastast liikumist on asunud Eestis toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui vanad, inimesed sõltumata vaadetest ja usust. 2009 aastal kasiinovastaste ja ühiskonna surve all sündinud uus hasartmänguseadus reguleerib ja korrastab kasiinoärindust, aga mitte piisavalt. Minu sügav veendumus, et tuleks tõsiselt kaaluda võimalust keelata kogu kasiinondus Tallinna linna territooriumi, vajadusel esitades ettepanekuid seadusandluse muutmiseks. Palun Linnavolikogu ja Linnavalitsust seda kaaluda, " ütles linnavolikogus Max Kaur

Uus Hasartmänguseadus annab omavalitsustele rohkem õigusi. Üks tähtsamaid muudatusi on kohalikele omavalitsustele suuremate otsustusõiguste andmine. Seni ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda. Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa andmise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt.

Max Kaur leiab: " Sisuliselt on riik jätnud teostamata kohustused, mida talle seadusega on pandud. Ta ei teosta piisavat järelvalvet kasiinode üle. Tsiviliseeritud riikides, kus väga hästi teatakse, mida kujutab endast järelvalveta kasiinondus, on igal pool olemas sõltumatut järelvalvekomisjonid, sealhulgas ka Ameerikas. Nemad Ameerikas teavad - lased kasiinondusel oma teed minna, ja platsis on klientide üüratu petmine, rahapesu, rahvusvaheline terrorism. Kui rahandusministeerium ei viitsi kasiinode järelvalvet teostada, siis andke see järelvalve ühiskonna kätte. Meie oleme võimelised kaasama rahvusvahelisi eksperte, et sulidele - kasiinoparunitele tuul alla teha. See võiks olla esimene samm, mida Tallinna linn võiks riigilt saavutada."

Praegu on Eestis ligi 80 kasiinot, neist Tallinnas ligi 40. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is 1 ja Helsingis 2, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod üldse keelatud. St Peterburgis ja Moskvas on kasiinoäri keelatud. Soomes on kasiinoäri riigi poolt toetatud avalikuõigusliku isikute hallata. AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Tallinnas möllasid kasiinode vastu kasakad!

18.juulil 2010.a., Tallinnas Eestis tähistati kolmandat kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Selle aastal osales aastapäeval ka Eesti Kasakate Ühing. Üritusel laulis Valeri Petrovi koor.

Üritus toimus samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Kasiinovastasel päeval traditsiooniliselt meenutakse hasartmängude ohvreid. Üritusel osalesid Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamus liidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad. Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis.

„Toetame siiralt kasiinovastast liikumist Eestis. See õige asi ! Kasakad on läbi sajandite alati võidelnud õige asja eest. Eesti tuleb teha nagu Ukrainas, kus Eesti kasiinoparunid tummanit said,“ teatas Baltimaade kasakate hetman Andrei Gritskov.

Eesti kasiinovastastel on kavas ka maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas, mis saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Kavandatava kasiinoohvritele pühendatud samba autoriks saab Eesti skulptori Hendrik Hansen.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitles eelmine aasta üritusel kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused on näitanud, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eesti kasakad osalevad kasiinovastase päeva tähistamisel Tallinnas

12.juulil 2010.a. teatas Eesti Kasakate Ühing, et osaleb 18.juulil 2010.a. Tallinnas korraldataval mälestusüritusel, kus tähistatakse kolmandat kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Toimub kontsert.

„Toetame siiralt kasiinovastast liikumist Eestis. See õige asi! Kasakad on läbi sajandite alati võidelnud õige asja eest. Eesti tuleb teha nagu Ukrainas, kus Eesti kasiinoparunid tummanit said,“ teatas Baltimaade kasakate hetman Andrei Gritskov (mob.5212999) Ukrainas suleti Ukraina parlamendi, Rada otsusel 2009 aastal kõik kasiinod.

Kasiinovastase päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessioonide esindajad, Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuritegelased ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad. 1.jaanuaril 2009. a. jõustus ühiskonna ja kasiinovastaste surve all uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel on Eestis üle 60 000 kasiinosõltlase ning aktiivse mängija ja nende arv majanduskriisi ajal kasvab.

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused on näitanud, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eestis tähistatakse kolmandat Kasiinovastast aastapäeva!

5. juulil 2010. aastal Eesti Kasiinovastased registreerisid Tallinna Linnakantseleis meeleavalduse millega tähistatakse kolmanda Kasiinovastast aastapäeva üritusega Tallinnas, 18. juulil 2010.aastal nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Kasiinovastasel päeval traditsiooniliselt menutakse hasartmängude ohvreid. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamus liidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel Eestis on üle 60 000 kasiinosõltlast ning aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab.

„Kui kasiinovastaste neljaaastane võitlus päästis kas või ühe eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme õnnelikud, sest olime õigel teel,“ kinnitas kasiinovastaste eestvedaja ja Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur.

Teisel kasiinovastaste aastapäeval 18.juulil 2009.a. pandi nurgakivi kasiinoohvritele pühendatud sambale. Maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Kavandatava kasiinoohvritele pühendatud samba autoriks saab Eesti skulptori Hendrik Hansen. (lisa info: http://www.dannebrog.ee/, tel. 53541796).

„Hea meelega osalen kasiinovastaste projektis. Selle ainulaadse samba projekt inspireerib ja intrigeerib. Ka koht on idee jaoks õige,“ sõnas skulptor Hendrik Hansen.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas eelmisel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud varem küsitlused näitasid, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Kellele Toompeal maksab Armin Karu?

Eesti ärimehed, kes järjekindalt ei vali Armin Karu oma organisatsioonide juhtorganitesse, on viidanud: Armin Karul on mingid erilised õigused Eestis. Juba mitmeid aastaid tagasi viidati, et tema äri edu taga on Eesti seadusandlus ja õigusaktid, mis tehakse täpselt niimoodi, et soosida just Armin Karu äritegevust. Samuti on riigiorganite kontroll Armin Karu tegevuse üle null, mis võimaldab tal oma ärides kohelda kliente nii nagu talle parajasti pähe tuleb.

Kõiki pani ahhetama, kui nad leidsid Venemaalt kuulutuse, kus Armin Karu lubab tema Olympic Casinosse tulevatele Vene Föderatsiooni kodanikele 20% kaotustest tagasi maksta. Mitte see loomulikult pole probleem, et Karu sellist turundust teeb, vaid see et Eesti Vabariigi kodanikud ei saa 20% kaotustest tagasi! Teiste sõnadega sülitab Armin Karu eestlastele otse näkku!

Viimased arengud ainult kinnitavad eelöeldut. Näiteks kuni viimase ajani pidas endale kasiinokeelu kehtestanud sõltlastele nimekirja kasiinode liit. Täiesti ootamatul aga saatis rahandusministeerium välja õigusakti, kus selliste nimekirjade panemise kohustus pandi maksu-ja tolliametile. Loomulikult selgus, et Maksu-ja Tolliamet pole selleks koheselt võimeline.

Tulemus - nimekirju enam ei ole ning sõltlased said jälle hulginisti kasiinodesse. Armin Karu suureks rõõmuks, kes oligi kõvasti kliente masu ajal kaotanud. Pole vaja kaks korda arvata, kes oli selle segaduse tegelik põhjustaja. Ikka see, kes sellest kõige rohkem kasu sai.

See polnud aga veel piisav. Suureks üllatuseks avastasid Euroopa internetikasiinod, et käesolevast aastast nad Eestis enam tegutseda ei saa. Ja ennäe, just selleks aastaks on Olympic Casinol soov ise avada internetikasiino Eestis! No loomulikult, milleks siis veel konkurendid! Paneme nende äri Eesti kinni! Keelame nad ära.

Kasiinokuninga soov on aga seadus. See ei ole Eestis metafoor. Täpselt nii see just ongi, ja just selline seadus võeti kohe ka vastu.