Max Kaur: Eesti Loto börsile!

18.juulil 2017.a. tähistame 10. sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal. 

On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riik ei taha müüa Eesti Lotot ainult ühele erainvestorile, kelleks Eesti tingimusteks võiks olla Olympic Casino. Ometi vajab riigieelarve tulusid ning vähemusosaluse IPO läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

Kogu hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik

18.juulil 2015.a. tähistame kaheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006.aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. Mitmes meeleavaldustes, mis toimusid kesklinnas, Tammsaare pargis, teistes Tallinna linnaosades, Tartus ja Pärnus osalesid tuntud arvamusliidrid, ajalooprofessor Jüri Kuuskemaa, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kunstnik Neema Lall, poliitikud erinevatest erakondadest, mitmete usukonfessioonide esindajad jt. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009.aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton ehitus.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012. aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“.  Skulptuuri ideekonkursi žürii, kus olid esindatud Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Arhitektide Liit, valis 44 väärika kandidaadi seast välja Salto Arhitektuuribüroo tiimi ( Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) esitatud töö, teise koha sai maestro Tauno Kangro. Kõikide võitjate kui ülejäänud osaliste tööd olid eksponeeritud Tallinna Linnavalitsuse infosaali galeriis. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt, maestro Vilen Künnapu. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ning ka täna olen seisukohal, et kogu meie hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik, näiteks Eesti Loto kaasabil. 

Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval.

Valitsus ei keela internetikasiinosid hasartmängumaksu tõttu

"Kas valitseb teatud korralagedus kasiinonduses Eestis? Vastus on "jah", sest rahandusministeerium tegelikult ei ole huvitatud kasiinode sisulisest kontrollist, neid huvitab ainult hasartmängumaks, kasiino klientide seaduslike huvide kaitse on selgelt olematu," nentis kasiinovastase liikumise liider Max Kaur Pealinnale.Valitsuse ükskõiksuse tagajärg on aga Max Kauri sõnul see, et online kasiinod suisa petavad Eesti inimesi."Reklaamitakse minimaalpanuseid kolmeeurostena, aga tegelikult võib-olla minimaalpanus kuni 75 korda kõrgem! Selline jama on võimalik, sest kasiinod teavad, et rahandusministeerium ning maksu -ja tolliamet neid sisuliselt ei kontrolli," tõi Kaur välja murettegeva fakti.Lahendus on tema sõnul aga ameerikalik variant, kus kasiinode kontroll tuleks anda mitte riigiametnike, vaid sõltumatu kontrollorgani kätte, kellel on loomulikult ka vahendid reaalse kontrolli teostamiseks.Kas ka mängusõltlased internetikasiinodes käivad, ei oska Kaur öelda, nentides, et sõltlane on tavaliselt endale ise kasiinokeelu peale pannud.
"Tuleb aga mõista, et tegemist on täielikult inimesest endast sõltuva sammuga, ta võib endale keelu panna ja siis jälle selle maha võtta."

Eesti Loto peaks võtma kogu hasartmänguturu kontrolli alla

18. juulil 2014.a. tähistame seitsmendat hasartmängudevastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik, kus kogu hasartmänguäri keeldustakse või  koondatakse riigi kätte. 

Kui 2006 aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima majanduskultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18 .juulil  2007. aastal tegime  koos mõttekaaslastega  esimese meeleavalduse  hasartmänguturu suurima operaatori kontori ees Pronksi tänaval, siis oli see märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saa olla normaalne asi Eesti Vabariigis.

Eesti Loto on Eesti edukas riigifirma. Kranichi Eesti Loto võiski riigi hasartmänguäri monopoliseerida. Täna pole meil sellist korda majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. 

Eesti hasartmänguturu liider Olympic Casino teatas, et tema tulud on jälle kasvanud.         ( http://aripaev.ee/article/2014/7/15/olympic-kasvatab-hoogsalt-kaivet ) Igaüks, kes meie kasiionode käekäiku teab, paneb see imestama. Kasiinod on rahvast tühjenenud, tulud aga kasvavad? Kuidas on see võimalik? Münchhausen tiris end juusteid pidi soost välja.  Kust tagumikust haarab end kinni siis Karu?

Loomulikult on see matemaatikaülesanne lapsele. Tulu saabki kasvada vaid nende väheste kasiionokülastajate arvelt, ei kuidagi teisiti. Et pigistame veel neilt midagi välja. 

Juba ammu peaks see tegema ettevaatlikuks meie riigivõimud. Aga ei tee. Hasartmängumaksu makstakse, see tähendab ülejäänud osas söögu tarbijad heinu. Tuleb tuttav ette. Täpselt samuti käitub riik klientidega ka olukorras Eesti Energia, Eesti Gaasi, Swedbanki jt. Need koorivad nii et vähe pole, Swedbanki juht , austerlane Wolf räägib, et niipalju raha on, et pole kuhugi panna. Ja kõik teie arvelt austatud Eesti Vabariigi kodanikud.

Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi.

Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval. Saadan oma ettepanekud e-mailiga rahandusministrile.

Kasiinovastane Max Kaur: ei mingit kasiinosaart pealinna

18.juulil 2013 aastal toimus Tallinna Linnavolikogu ruumides kasiinovastane koosolek, millega tähistati kuuendat kasiinovastast aastapäeva. 18.juuli 2007.a toimus esimene avalik meeleavaldus Eestis juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.

"Hea on tõdeda, et ka poliitikud on hakanud aru saama, et kasiinoteema on sama oluline kui relva - või narkokaubandus, sest on rahapesuskeemide keskmes. Mida vähem kasiinondust, seda parem. Siin kohas toetan keskkonnaministri, kes takistab kasiinosaare ideed, " kinnitas Tallinna Linnavolikogu liige, Mustvee linnapea ja kasiinovastase liikumise liider Max Kaur.

Tallinna Linnavolikogus toimunud üritusel tõdeti, et vaatamata seadusemuudatustele on hasartmängu probleem Eestis jätkuvalt tõsine. Eriti keerukas on Eestis kasiino tarbijate kaitse, sisuliselt on kasiinokülastajad igasuguse kaitseta, sest riigivõimud ei teosta kasiinode üle sisulist kontrolli. Ameerikas näiteks on teostavad hasartmängu järelvalvet riigivõimudest sõltumatud järelvalvekomisjonid.

Üritusel osalesid tänased ja endised Tallinna Linnavolikogu liikmed, Ühiskonna Arengu Instituudi ning hasartmängu- ja sõltuvusvastase liikumise liikmed.

Maestro Vilen Künnapu ja skulptuur „Märka sõltuvust”

Vilen Künnapu Sirp. 14.12.2012  

Ootan uute linnaskulptuuride tekkimist alati suure põnevusega. Huvitav konkurss skulptuurile „Märka sõltuvust” on lõppenud. Esitan žürii liikmena siinkohal mõned subjektiivsed kommentaarid ja mõttekillud.

Juhtumisi olen If Kindlustuse (endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt. Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad nii sees kui väljas olema terviklikult komponeeritud. Midagi sellist ootan tavaliselt ka linnaskulptuurilt.

Mõtteid sõltuvusest

Endise alkoholi- ja tabletisõltlasena tean, milline põrgu on sõltuvus. Tean ka seda, et sellest surmahaigusest pääseb tavaliselt vaid kaks kuni kolm protsenti sõltlastest. Ja teiste märkamisest pole erilist kasu. Tavaliselt sõltlane eitab oma haigust, seega peaks kõigepealt sõltuvust märkama sõltlane ise. Edasi sõltub kõik juba taevastest jõududest. Sõltlast saab aidata teine sõltlane, kes on sõltuvusest väljunud: jutustades oma loo avab ta kannatajale võimaliku pääsemise tee. Pääsenutest saavad tavaliselt teadjamehed, ravitsejad, preestrid – ühe sõnaga jumalamehed (-naised).

Tuntud pääsenute hulgast võib nimetada George Bush juuniori, Eric Claptonit, Elton Johni jt. Tuntus loomulikult pääsemist kergemaks ei tee, pigem vastupidi. Tuleb läbida endast täielikult lahtiütlemise piir. Alkoholist võib veel kuidagimoodi pääseda, tabletisõltuvusest ehk legaalsest narkomaaniast, väljapääsu peaaegu ei ole. Võin oma kogemusest öelda, et see on hullem kui põrgu – iga päev pead oma portsu kätte saama. Arstidest, kes ohtlikku mürki unerohu või rahusti nime all kergekäeliselt välja kirjutavad, ma parem ei räägi. Aidata saab siin ainult ime. Olen seda imet kogenud. Pärast seda on muutunud kõik. Kui sõltuvus on kõige jubedam kogemus mu elus, siis sellest väljatulemine on kõige ilusam ja võimsam ilmutus.

Premeeritud tööd

Kui ma hilinemisega žüriisse jõudsin, olid pooled tööd juba välja praagitud. Nende hulgas nii mõnigi üsna sümpaatne töö. Meenub pronksist puud meenutav kompositsioon, mis vastandus hästi pangahoone masinlikule vormikeelele. Meenuvad ka maa seest välja kasvav pea, mis muutus tagantpoolt läbipaistvaks klaaskeraks, ja üks hästi vaba kompositsioon, mis assotsieerus Tea Tammelaane omaaegse skulptuuri-mööbliesemega. Esikoha võitnud töö „Kaev” (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) oli intelligentne, trenditeadlik ja üsna vaimukas. Inimese kujuga rentsli kaevukaas ütleb selgesti, et sõltlane ongi määratud põrgusse. Lootusekiirena võib vaadelda päikesekujundit kaevudisainis. Igati tugev lahendus!

Suurem lootuse aspekt on teise koha võitnud töös „Inimesed kärbsepaberil” (autor Tauno Kangro). Spiraalse kärbsepaberi kujund meenutab mingit energiatorni, spiraal sümboliseerib suundumist pimedusest valguse poole. Selle külge kleepunud väikesed inimesed mõjuvad erakordselt dramaatiliselt. Tauno Kangro tööd on üldse tugeva energialaenguga. Mind ei häiri ka nende naiivne jutustav toon. Tänapäeva moodsus seisnebki mittemoodsuses. Eestlased on loodusrahvas, õhtumaalaste modernistliku soga sabas sörkimine hakkab mind ära tüütama.

Kangro võiks paari panna Toomikuga – sealt võib mõlemale midagi uut välja kasvada. Kolmanda koha töid oli kolm. Võistlustöö „@” (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker) meeldis mulle väga. Kaks vabalt kohakuti tabletti olid muuhulgas väga hästi kohandatud If Kindlustuse maja plastilise arhitektuuriga, seda isegi täiendades. Teine kolmanda koha töö „Rentsel” (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) meenutas mulle mingit draakonit Gaudí maja katuselt. Kolmas töö „Iseenda vang” (autor Olevi Jõesaar) kujutas punast aju meenutavat sõrestikku. Aju tegevuse ületähtsustamine võibki tekitada sõltuvushaigust. Tegelik aju asub inimese südames. Mõeldes südamega saame teha õigeid asju.

Helistasin žürii liikmele Jaan Elkenile, kes võttis asja kokku lühidalt: „Uue linnaskulptuuri tekkimine on rohkem kui tervitatav. Arhitektide ja skulptorite koostöö võiks olla aga märgatavalt parem.” Arvan minagi, et skulptuurid on aastatuhandeid olnud ehitiste osad. Arhitektid ei pea ilmtingimata ise kõik skulptorite tööd ära tegema.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16737:maerka-soltuvust&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3421