Kasiinovastased

Tallinnas kavandatakse rajada skulptuur „Märka sõltlast“

2011-07-18T05:40:00.000-07:00

18.juulil 2011.a., kell 12.00 toimus Tallinna kesklinnas Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil heategevusüritus „Märka sõltlast“, samas kohas kus toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis. Heategevusüritusel olid kutsutud ja osalesid alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvusega tegelevate ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevate usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, ettevõtjad, pealinna noorteühenduste Tallinna linnavolikogu ning endised Riigikogu liikmed. Heategevusüritusel „Märka sõltlast“ osales ligi 30 inimest.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Metropoliit Kornelius oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.
"Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ põhieesmärk oli juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema kurja vastu kui mitte kunst? Las koputab skulptuur „Märka sõltlast“ iga päev ühiskonna südametunnistusele.“
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Maailmamuusika legend ROXETTE sai kutse heategevusüritusele „Märka sõltlast“

2011-07-15T06:38:00.000-07:00

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka maailmamuusika legend, pop-bände Roxette, kes esineb Tallinnas, 18.märtsil, Saku Suurhallis oma uue maailmaturnee «Charm School – World Tour» raames. Kutse on saadetud BDG Music tegevjuhi Eva Palmi vahendusel. Heategevusüritus toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
"Maailmakuulsad artistid väga aktiivselt võtavad osa heategevuslikest üritustest üle kogu maailma, et tõmmata tähelepanu globaalsetele probleemidele. Heategevusürituse
„Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Heategevusüritusele on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, Tallinna Linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Presidendikandidaat Indrek Tarand on kutsutud heategevusüritusele „Märka sõltlast“

2011-07-13T03:31:00.000-07:00

18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka presidendikandidaat Indrek Tarandi.
„Eesti presidendikandidaadil ja Europarlamendi saadikul on valimiskampaania ajal loomulik osa võtta avalikest üritustes, mis juhivad tähelepanu ühiskonna valuprobleemidele . Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.

Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Tallinnas toimub heategevusüritus „Märka sõltlast“

2011-07-12T02:25:00.000-07:00

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna Linnavolikogu liikmete initsiatiivil toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“ mille raames tutvustatakse ka kavandava skulptuuri „Märka sõltlast“. Infopäev toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal Eestis hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine initsiatiivil esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
„Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

Eesti pealinna kasiinod kinni!

2011-02-16T02:09:00.000-08:00

16.veebruar 2011.a. Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu võib lähiajal võtta seisukoha ja võimalusel isegi sulgeda kasiinod Tallinna linna territooriumil. Tallinna Linnavolikogu istungil tegi sellise ettepaneku tuntud kasiinovastane poliitik, kauaaegne Edgar Savisaare nõunik ning Tallinna Linnavolikogu Õiguskomisjoni aseesimees Max Kaur.

"Kasiinoepideemia on kahjustanud Eesti riiki ja rahvast rohkem kui mõni raske haigus. Kümned tuhanded kasiinosõltlased, tuhanded pealinna pered kannatavad kasiinotragöödia käes tänu sadadele kasiinodele, mis okupeerivad Eesti pealinna. Vastukaaluks sellel on rohujuure tasandilt sündinud kasiinovastane liikumine. Kasiinovastast liikumist on asunud Eestis toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui vanad, inimesed sõltumata vaadetest ja usust. 2009 aastal kasiinovastaste ja ühiskonna surve all sündinud uus hasartmänguseadus reguleerib ja korrastab kasiinoärindust, aga mitte piisavalt. Minu sügav veendumus, et tuleks tõsiselt kaaluda võimalust keelata kogu kasiinondus Tallinna linna territooriumi, vajadusel esitades ettepanekuid seadusandluse muutmiseks. Palun Linnavolikogu ja Linnavalitsust seda kaaluda, " ütles linnavolikogus Max Kaur

Uus Hasartmänguseadus annab omavalitsustele rohkem õigusi. Üks tähtsamaid muudatusi on kohalikele omavalitsustele suuremate otsustusõiguste andmine. Seni ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda. Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa andmise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt.

Max Kaur leiab: " Sisuliselt on riik jätnud teostamata kohustused, mida talle seadusega on pandud. Ta ei teosta piisavat järelvalvet kasiinode üle. Tsiviliseeritud riikides, kus väga hästi teatakse, mida kujutab endast järelvalveta kasiinondus, on igal pool olemas sõltumatut järelvalvekomisjonid, sealhulgas ka Ameerikas. Nemad Ameerikas teavad - lased kasiinondusel oma teed minna, ja platsis on klientide üüratu petmine, rahapesu, rahvusvaheline terrorism. Kui rahandusministeerium ei viitsi kasiinode järelvalvet teostada, siis andke see järelvalve ühiskonna kätte. Meie oleme võimelised kaasama rahvusvahelisi eksperte, et sulidele - kasiinoparunitele tuul alla teha. See võiks olla esimene samm, mida Tallinna linn võiks riigilt saavutada."

Praegu on Eestis ligi 80 kasiinot, neist Tallinnas ligi 40. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is 1 ja Helsingis 2, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod üldse keelatud. St Peterburgis ja Moskvas on kasiinoäri keelatud. Soomes on kasiinoäri riigi poolt toetatud avalikuõigusliku isikute hallata. AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Tallinnas möllasid kasiinode vastu kasakad!

2010-07-18T04:32:00.000-07:00

18.juulil 2010.a., Tallinnas Eestis tähistati kolmandat kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Selle aastal osales aastapäeval ka Eesti Kasakate Ühing. Üritusel laulis Valeri Petrovi koor.

Üritus toimus samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Kasiinovastasel päeval traditsiooniliselt meenutakse hasartmängude ohvreid. Üritusel osalesid Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamus liidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad. Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis.

„Toetame siiralt kasiinovastast liikumist Eestis. See õige asi ! Kasakad on läbi sajandite alati võidelnud õige asja eest. Eesti tuleb teha nagu Ukrainas, kus Eesti kasiinoparunid tummanit said,“ teatas Baltimaade kasakate hetman Andrei Gritskov.

Eesti kasiinovastastel on kavas ka maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas, mis saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Kavandatava kasiinoohvritele pühendatud samba autoriks saab Eesti skulptori Hendrik Hansen.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitles eelmine aasta üritusel kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused on näitanud, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eesti kasakad osalevad kasiinovastase päeva tähistamisel Tallinnas

2010-07-12T02:43:00.000-07:00

12.juulil 2010.a. teatas Eesti Kasakate Ühing, et osaleb 18.juulil 2010.a. Tallinnas korraldataval mälestusüritusel, kus tähistatakse kolmandat kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Toimub kontsert.

„Toetame siiralt kasiinovastast liikumist Eestis. See õige asi! Kasakad on läbi sajandite alati võidelnud õige asja eest. Eesti tuleb teha nagu Ukrainas, kus Eesti kasiinoparunid tummanit said,“ teatas Baltimaade kasakate hetman Andrei Gritskov (mob.5212999) Ukrainas suleti Ukraina parlamendi, Rada otsusel 2009 aastal kõik kasiinod.

Kasiinovastase päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessioonide esindajad, Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuritegelased ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad. 1.jaanuaril 2009. a. jõustus ühiskonna ja kasiinovastaste surve all uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel on Eestis üle 60 000 kasiinosõltlase ning aktiivse mängija ja nende arv majanduskriisi ajal kasvab.

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused on näitanud, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eestis tähistatakse kolmandat Kasiinovastast aastapäeva!

2010-07-06T01:55:00.001-07:00

5. juulil 2010. aastal Eesti Kasiinovastased registreerisid Tallinna Linnakantseleis meeleavalduse millega tähistatakse kolmanda Kasiinovastast aastapäeva üritusega Tallinnas, 18. juulil 2010.aastal nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus Eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Kasiinovastasel päeval traditsiooniliselt menutakse hasartmängude ohvreid. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamus liidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Hetkel Eestis on üle 60 000 kasiinosõltlast ning aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab.

„Kui kasiinovastaste neljaaastane võitlus päästis kas või ühe eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme õnnelikud, sest olime õigel teel,“ kinnitas kasiinovastaste eestvedaja ja Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur.

Teisel kasiinovastaste aastapäeval 18.juulil 2009.a. pandi nurgakivi kasiinoohvritele pühendatud sambale. Maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Kavandatava kasiinoohvritele pühendatud samba autoriks saab Eesti skulptori Hendrik Hansen. (lisa info: http://www.dannebrog.ee/, tel. 53541796).

„Hea meelega osalen kasiinovastaste projektis. Selle ainulaadse samba projekt inspireerib ja intrigeerib. Ka koht on idee jaoks õige,“ sõnas skulptor Hendrik Hansen.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas eelmisel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud varem küsitlused näitasid, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Kellele Toompeal maksab Armin Karu?

2010-01-12T01:19:00.000-08:00

Eesti ärimehed, kes järjekindalt ei vali Armin Karu oma organisatsioonide juhtorganitesse, on viidanud: Armin Karul on mingid erilised õigused Eestis. Juba mitmeid aastaid tagasi viidati, et tema äri edu taga on Eesti seadusandlus ja õigusaktid, mis tehakse täpselt niimoodi, et soosida just Armin Karu äritegevust. Samuti on riigiorganite kontroll Armin Karu tegevuse üle null, mis võimaldab tal oma ärides kohelda kliente nii nagu talle parajasti pähe tuleb.

Kõiki pani ahhetama, kui nad leidsid Venemaalt kuulutuse, kus Armin Karu lubab tema Olympic Casinosse tulevatele Vene Föderatsiooni kodanikele 20% kaotustest tagasi maksta. Mitte see loomulikult pole probleem, et Karu sellist turundust teeb, vaid see et Eesti Vabariigi kodanikud ei saa 20% kaotustest tagasi! Teiste sõnadega sülitab Armin Karu eestlastele otse näkku!

Viimased arengud ainult kinnitavad eelöeldut. Näiteks kuni viimase ajani pidas endale kasiinokeelu kehtestanud sõltlastele nimekirja kasiinode liit. Täiesti ootamatul aga saatis rahandusministeerium välja õigusakti, kus selliste nimekirjade panemise kohustus pandi maksu-ja tolliametile. Loomulikult selgus, et Maksu-ja Tolliamet pole selleks koheselt võimeline.

Tulemus - nimekirju enam ei ole ning sõltlased said jälle hulginisti kasiinodesse. Armin Karu suureks rõõmuks, kes oligi kõvasti kliente masu ajal kaotanud. Pole vaja kaks korda arvata, kes oli selle segaduse tegelik põhjustaja. Ikka see, kes sellest kõige rohkem kasu sai.

See polnud aga veel piisav. Suureks üllatuseks avastasid Euroopa internetikasiinod, et käesolevast aastast nad Eestis enam tegutseda ei saa. Ja ennäe, just selleks aastaks on Olympic Casinol soov ise avada internetikasiino Eestis! No loomulikult, milleks siis veel konkurendid! Paneme nende äri Eesti kinni! Keelame nad ära.

Kasiinokuninga soov on aga seadus. See ei ole Eestis metafoor. Täpselt nii see just ongi, ja just selline seadus võeti kohe ka vastu.

Valetate, Janek Lauri pere oleks saanud päästa!

2009-11-16T09:12:00.000-08:00

Ehmatusega lugesin Eesti Päevalehest uudist, millega anti teada, et kasiinosõltlast Janek Lauri ja tema tapetud lapsi ning naist ei olnud võimalik päästa. Keegi ei olevat midagi valesti teinud. Mis jutt see on?! Kodanikuna ei saa jätta sellele ebamoraalsele konstruktsioonile reageerimata. Selline lähenemine külvab kurjust ning õigustab mistahes kuritegusid. Tegelikult on ikka nii, et nii Janek Lauri kui ka tema lapsi ja naist oleks saanud päästa. Tehti tohutul hulgal vigasid kõige nende poolt, kellega Janek Lauri kokku puutus.

Ei pea olema teadlane, et diagnoosida Janek Laurile kaugelearenenud depressiooni. Kohe kerkivad küsimused, miks ei reageeritud sellele sõjaväes, kus on pidevad meditsiinilised ülevaatused? Kas see õigustus, et "keegi ei teinud midagi valesti", tähendab seda, et ka täna vaadatakse sõjaväes depressioonihaigetest mööda? Luues sellega ohte nii haigele kui ka teda ümbritsevatele inimestele? Kus oli Janek Lauri perearst? Oli ta pime?

Ma ei räägi juba sellistest kurjamitest nagu kasiinoomanik Armin Karu ja teised. On selge, et Eesti kasiinodes ei toimu hasartmängu, kus riski võtavad nii mängija kui ka kasiino. Eestis riskeerivad ainult kasiino kliendid, kusjuures see risk on alati üks - kasiino võtab teilt kohe kogu raha ära. Teil pole mingeid võiduvõimalusi. See on ammu teada tõsiasi ka rahandusministeeriumile ja kontrollivatele organitele. Ometi jätkub kasiinode räige rünnak oma klientide vastu, kartmata mingeid karistusi või riigi poolset sekkumist pettuste takistamiseks.

Loomulikult loob selline olukord kasiinonduses pidevalt kriminaalseid olukordi, sest inimesed ei mõista, et Eesti kasiinodel pole hasartmänguga mingit seost. Tegemist on lõbustusasutustega, kelle eesmärgiks on nende asutustes käivad inimesed paljaks röövida. Mingisugust riigipoolset klientide kaitset ei toimu.

Seepärast võib ennustada uusi tragöödiaid, sest ühiskond on ükskõikne. Ei oleks me ükskõiksed, siis oleksime Lauri perekonna päästnud.

Mustkunstnik Armin

2009-08-19T03:39:00.000-07:00

Ukraina peaminister Julia Timošenko tegi OEG suuromanikule Armin Karule topeltnelsoni, see on selge. Miks aga Ukraina valitsus käitus nii otsustavalt, võiks isegi öelda isegi julmalt? Ukrainas on võimsad julgeolekujõud ning nad on võimelised saama mistahes informatsiooni, mistahes inimeste kohta, kaasa arvatud nende nõukogude aegne minevik. Kahtlustan, et jõuti järeldusele, et börsifirma varjus on tegemist tavaliste kurjategijatega. Kuna vahendeid kõikide Ukraina kasiinode igapäevaseks kontrollimiseks pole ühelgi riigil , siis ei olnud võimalik ka kuidagi pidurdada kuritegeliku tegevust Ukraina kasiinodes. Lihtsam olid nad sulgeda.

Loomulikult käitus Armin Karu lihtsalt - ilmselt varad kanditi Ukraina tütrafirmast välja ja seejärel kuulutati välja pankrot. Ka palgad ja muud väljamaksed töötajatele suunatakse pankrotipessa, kust aga midagi võtta pole. Tunnen kaasa Ukraina töötajatele, nad ei kujutanud ettegi kes see Armin Karu on. Kahju, et Eesti õiguskaitseorganid ei taha eesti rahvale teada anda, mis minevikuga mees see Armin Karu tegelikult on. Nii et Olympicu Eesti töötajad olge valvel, kunagi tõmbab ta vaiba võib-olla ka teie jalge alt.

Kasiinovastased võitlevad selle eest, et Eestis oleks kõik hasartmängud riigi kontrolli all. Näiteks Eesti Loto või see kuidas süsteem toimib Soomes. Ukraina peaminister Julia Timošenko tegi OEG suuromanikule Armin Karule topeltnelsoni, see on selge. Miks aga Ukraina valitsus käitus nii otsustavalt, võiks isegi öelda isegi julmalt? Ukrainas on võimsad julgeolekujõud ning nad on võimelised saama mistahes informatsiooni, mistahes inimeste kohta, kaasa arvatud nende nõukogude aegne minevik.

Kahtlustan, et jõuti järeldusele, et börsifirma varjus on tegemist tavaliste kurjategijatega. Kuna vahendeid kõikide Ukraina kasiinode igapäevaseks kontrollimiseks pole ühelgi riigil , siis ei olnud võimalik ka kuidagi pidurdada kuritegeliku tegevust Ukraina kasiinodes. Lihtsam olid nad sulgeda. Loomulikult käitus Armin Karu lihtsalt - ilmselt varad kanditi Ukraina tütrafirmast välja ja seejärel kuulutati välja pankrot. Ka palgad ja muud väljamaksed töötajatele suunatakse pankrotipessa, kust aga midagi võtta pole.

Tunnen kaasa Ukraina töötajatele, nad ei kujutanud ettegi kes see Armin Karu on. Kahju, et Eesti õiguskaitseorganid ei taha eesti rahvale teada anda, mis minevikuga mees see Armin Karu tegelikult on. Nii et Olympicu Eesti töötajad olge valvel, kunagi tõmbab ta vaiba võib-olla ka teie jalge alt. Kasiinovastased võitlevad selle eest, et Eestis oleks kõik hasartmängud riigi kontrolli all. Näiteks Eesti Loto või see kuidas süsteem toimib Soomes.

The Baltic Times: Fighting against casinos reaches new heights

2009-07-24T03:23:00.000-07:00

Opponents of the casino business had their day in Tallinn on July 18. The Saturday celebration was marked by the placement of a corner stone monument, dedicated to the victims of casino gambling. The stone was put just opposite the Stockman department store. The gambling industry considers though that at this rate they will soon have to put up gravestones for most of their casinos, as well as for those branches of business which are being financed due to the revenues that result from gambling.

Full story… http://www.baltictimes.com/news/articles/23220/

Kasiinoohvrite sammas sai nurgakivi

2009-07-18T04:31:00.000-07:00

18.juulil 2009.a., Tallinnas Eestis tähistati teist kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Heategevuslikul mälestusüritusel, mis traditsiooniliselt toimus nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi tänava ristmikul, pandi ka nurgakivi kasiinoohvritele pühendatud sambale. Maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder kirjutas oma kirjas Eesti kasiinovastaste eestvedajale Max Kaurile, et soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele.

„Kui kasiinovastaste kolmeaastane võitlus päästis kas või ühe eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme õnnelikud, sest olime õigel teel,“ kinnitas oma kõnes üritusel kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.

Kasiinoohvrite samba nurgakivi panid kasiinovastaste eesvedaja ja poliitik Max Kaur koos noore andeke eesti skulptori Hendrik Hanseniga, kes ka saab ka samba loojaks. Üritusel esinesid erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid. Üritused toimusid samas kohtas, kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

„Hea meelega osalen Max Kauri ja kasiinovastaste projektis. Selle ainulaadse samba projekt inspireerib ja intrigeerib. Ka koht on idee jaoks õige. Loomulikult on kired teema ümber tulised. Mängus ju rünnak suurele ja räpasele rahale, seega mõistan minu poolt sügavalt lugupeetud kolleegi Tauno Kangro loobumist,“ sõnas skulptor Hendrik Hansen (lisa info: http://www.dannebrog.ee/, tel. 53541796).

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 140 kasiinot, üle 60 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Kasiinoohvrite sammas Seaküla Simsoni kätte?

2009-07-17T01:32:00.000-07:00

17.juulil 2009.a. teatas skulptor Tauno Kangro, et vaatamata ideekonkurssi võitmisele otsustas ta loobuda kasiinoohvrite samba loomisest, kuna tema sõnul on liiga palju tööd s.h. ka Kalevipoja kujuga Tallinna lahes. Varem otsustasid Eesti kasiinovastased usaldada samba tegemine Tauno Kangrole, kes 18.juulil 2009.a. Tallinnas kasiinovastase päeva tähistamise üritusel pidi isiklikult kasiinoohvrite samba ideed autorina tutvustama avalikkusele.

„Tauno Kangro otsus oli ootamatu. Tunnustame teda kui kõige huvitama ja tabavama kasiinoohvrite samba idee autorit. Mõistame teda, sest kasiinoparunitel on pikad käed. Aga ikka oleme veendunud, et Eesti ühiskonna tähtsamad hetked peavad olema raiutud kivvi ja valatud pronksi järeltulevate põlvede jaoks. Vaatamata kõigile kinnitan, et homme, 18.juulil 2009 kell 12.00 saab kasiinoohvrite sammas nurgakivi,“ oli kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur veendunud.

Kasiinovastased kaaluvad uut ideekonkurssi ning kandidatuure, kellele usaldada samba tegemine. Kandidaatidena on kõne all Seaküla Simson, Leonhard Lapin või noor skulptor Hendrik Hansen.

„Hea meelega osalen Max Kauri ja kasiinovastaste projektis. Selle ainulaadse samba projekt inspireerib ja intrigeerib. Ka koht on idee jaoks õige. Loomulikult on kired teema ümber tulised. Mängus ju rünnak suurele ja räpasele rahale, seega mõistan minu poolt sügavalt lugupeetud kolleegi loobumist,“ sõnas Hendrik Hansen (lisa info: http://www.dannebrog.ee/, tel. 53541796).

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas eelmisel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

Homme, 18.juulil 2009.aastal Kasiinoohvrite sammas saab nurgakivi kasiinovastase teise aastapäeva tähistamisel Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Kasiinoohvrite sammas on pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes kanatavad kaasa antud tragöödiast. Sammas kavatsetakse rajada samasse kohta kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 140 kasiinot, neist üle 60 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eesti kasiinovastased tegid Armin Karule kingituse

2009-07-16T01:07:00.001-07:00

16.juulil 2009.a. tegid Eesti kasiinovastased seoses kasiinovastase aastapäevaga Olympic Entertainment Groupi omanikule Armin Karule kingituse - Edgar Savisaare viimase raamatu „Majanduspoliitika“.

„Kinkisime kasiinovastase aastapäeva puhul kasiinokuningale väärt raamatu. Sest inimene, kes aastaid teenis endale ning korrumpeerunud poliitikutele meeletut raha eesti rahva kannatuste arvelt, peaks patu kahetsema ning asuma looma rahvale sõbralikke ettevõtteid, et pakkuda oma ohvritele kasvõi töökohti,“ kinnitas kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.

18.juulil 2009.a., Tallinnas korraldatakse heategevuslik mälestusüritus, kus tähistatakse teist kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Kasiinovastase päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas algusega kell 12.00. Samas kohtas, kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

14.juulil 2009.a. kirjutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma kirjas Eesti kasiinovastaste eestvedajale Max Kaurile, et tänab kutse eest osaleda teise kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18. juulil, Tallinnas ning soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele.

Teisel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel saab nurgakivi ka kasiinoohvrite sammas, mis on pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Esmakordselt esitleti kasiinoohvrite samba ideed 18.juuli 2008.a. Sammas kavatsetakse esialgsete kavade kohaselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. ristmikulu.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 140 kasiinot, neist üle 60 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 75% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Peapiiskop Põder palus Jumala õnnistust kasiinovastaste pühale üritusele

2009-07-14T00:47:00.000-07:00

14.juulil 2009.a. kirjutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma kirjas Eesti kasiinovastastele, et tänab kutse eest osaleda heategevuslik mälestusürituse, teise kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18. juulil, Tallinnas ning soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele. Lisaks teatas Peapiiskop oma kirjas kasiinovastastele, et toetab kasiinoäri piiramist seadustega, mis aitaksid vähendada hasartmängusõltuvuse tekke riske. EELK esindaja on valmis osalema ka ümarlauas või töörühmas, mis koostöös psühholoogidega koostaks ettepaneku, kuidas vähendada hasartmängusõltuvust ühiskonnas.

"Oleme südamest liigutatud Peapiiskopi tähelepanust ja õnnistusest. Teada on, et Kirik on üle sajandite tulnud appi seal, kus riigil süsteem lonkab,“ kinnitas kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.

18.juulil 2009.a., Tallinnas korraldatakse heategevuslik mälestusüritus kus tähistatakse teist kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kõikidele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud kasiinotragöödia läbi.

Kasiinovastaste päeva üritused toimuvad traditsiooniliselt Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Samas kohas, kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Üritusele on ka tänavu kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad,
s.h. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku.

Teisel kasiinovastasel aastapäeval saab nurgakivi ka kasiinoohvrite sammas, mis on pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele. Esmakordselt esitleti kasiinoohvrite samba ideed 18.juuli 2008.a. Sammas kavatsetakse esialgsete kavade kohaselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. ristmikule.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 150 kasiinot, neist 70 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Kasiinoohvrite sammas usaldatakse Tauno Kangro kätte!

2009-07-09T01:34:00.001-07:00

9.juulil 2009.a. otsustasid Eesti kasiinovastased, arvestades ideekonkurssi tulemusi, usaldada kasiinoohvrite samba tegemine tuntud Eesti skulptorile Tauno Kangrole. Tauno Kangro tutvustab isiklikult autorina avalikkusele kasiinoohvrite samba ideed 18.juulil 2009.a., Tallinnas kasiinovastase päeva tähistamise üritusel. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

„Meie ühiskonna tänane käekäik pakub kunstnikule lõputult ideid. Luban, et maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas tuleb võimas,“ kinnitas maestro Tauno Kangro.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

„Kasiinovastased usaldavad samba tegemise Tauno Kangro kätte, kes pakkus kõige huvitama ja tabavama kasiinovastase samba idee. See kes püstitab Kalevipoja, see saab hakkama ka maailmas ainulaadse kasiinoohvritele püstitatud sambaga. Eesti ühiskonna tähtsamad hetked peavad olema raiutud kivvi ja valatud pronksi järeltulevate põlvede jaoks,“ kinnitas kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.

Kasiinoohvrite sammas saab nurgakivi 18.juulil 2009.aastal teisel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Kasiinoohvrite sammas on pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmängude ohvritele ja nende pereliikmetele, kes on kannatanud selle tragöödia läbi. Sammas kavatsetakse esialgsete kavade kohaselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. ristmikul, samasse kohta kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Kasiinovastasel päeval meenutatakse traditsiooniliselt hasartmängude ohvreid. Esmakordselt esitleti kasiinoohvrite samba ideed 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 150 kasiinot, neist 70 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Eestis tähistatakse teist Kasiinovastast aastapäeva!

2009-07-02T01:30:00.000-07:00

2.juulil 2009.a. registreerisid Eesti Kasiinovastased Tallinna Linnakantseleis meeleavalduse, millega tähistatakse teist kasiinovastast aastapäeva. Meeleavaldus toimub Tallinnas, 18.juulil 2009.aastal nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi 19 tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00. Kasiinovastasel päeval meenutatakse traditsiooniliselt hasartmängude ohvreid. Sel aastal saab nurgakivi ka kasiinoohvrite sammas. Üritusele on kutsutud erinevate usukonfessiooni esindajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmed, kultuuri ja ühiskonna arvamusliidrid, kasiinosõltlaste ühingute esindajad.

22.juunil 2009.a. kuulutasid Eesti Kasiinovastased välja kasiinoohvrite samba ideekonkurssi. Kasiinoohvrite samba ideed esitleti esmakordselt 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul kasiinovastase esimese aastapäeva tähistamisel. Kasiinoohvrite sammas oleks pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning kasiinoohvrite mälestusele. Sammas kavatsetakse esialgsete kavade kohaselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. ristmikul, samasse kohta kus 2007.aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, kes esitas eelmisel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst? Las koputab kasiinoohvrite mälestussammas iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele.“

„Eesti ühiskonna tähtsamad hetked peavad olema raiutud kivvi ja valatud pronksi järeltulevate põlvede jaoks. Usun, et 18.juulil 2009 a. saab kasiinoohvrite sammas nurgakivi ja 18.juulil 2011.a. saab ta avatud,“ leidis kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.

Kuulutati välja kasiinoohvrite samba ideekonkurss

2009-06-22T00:49:00.000-07:00

22.juuni 2009.a. Tallinnas Eesti kasiinovastased kuulutasid välja kasiinoohvrite samba ideekonkurssi ning otsustasid tähistada teist kasiinovastast aastapäeva üritusega Tallinnas, 18.juulil 2009.aastal nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt. ja Pronksi tänava ristmikul, Stockmanni vastas, algusega kell 12.00.

Kasiinoohvrite samba ideed esitati esmakordselt 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul kasiinovastase esimese aastapäeva tähistamisel. Sammas oleks pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning kasiinoohvrite mälestusele. Ideekonkursi huvilised saavad oma ideed saata aadressil kasiinovastased@hotmail.com kuni 1.juulini 2009.a. Ideekonkurssi parimad tööd saavad premeeritud.

„Eesti ühiskonna tähtsamad hetked peavad olema raiutud kivvi ja valatud pronksi järeltulevate põlvede jaoks, “ leidis kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.

Sammas kavatsetakse esialgsete kavade kohaselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule Pronksi 19 ja Tartu mnt. 29 ristmikul, samase kohta kus 2007. aastal toimus eesti ühiskonnas ajalooline, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. Esimene ainulaadne mälestusmärk maailmas kavatsetakse avada 2011 aastal, viiendal kasiinovastasel aastapäeval.

Samba ideekavandit esialgu ei ole, kuid kasiinovastased sooviksid horrorstiilis kunstiteost, kus hullunud kasiinoomanik kirvega tapab õnnetu kasiinoohvri. Sellega oleks esile toodud ka tänaste Eesti kasiinoomanike varasem kuritegelik minevik, millest ühiskonda informeeritud pole.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Eestis on täna ligi 150 kasiinot, neist 70 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

Vaata veel uudis arhiivist:www.delfi.ee/archive/article.php?id=19392889&categoryID=120&ndate=1216587600

Lisa info: http://www.maxkaur.ee/

Julia tegi Karule topeltnelsoni!

2009-05-15T12:07:00.000-07:00

Täna keelati Ukrainas ajutiselt kasiinode tegevus kuni tehakse selgeks reeglistik edasiseks. Otsuse taga on Ukraina peaminister Julia Timošenko. Peaministri parteikaaslased nõudsid Ukraina ühiskonda tabanud raske kasiinomaania kohest peatamist. Kasiinod on jõudnud inimestele tekitada tohutuid kahjusid. Nagu sellest oleks veel vähe. Kasiinode ahnus on nii suur, et 5 miljardi dollari suuruste tulude juures on Ukraina riigile makstud närused 93 miljonit dollarit! Olympic Casino saatis kõik oma töötajad Ukrainas sundpuhkusele. Nagu öeldakse ihnurit peksavad tema oma vitsad. Armin Karu meeletu rahaahnus ning soov iga hinna eest tema kasiinodes mängivad inimesed paljaks teha, panid talle kõva tohlaka Ukrainas. Kuna Eestis? Kuna Eestis see röövimine päise päeva ajal lõpetatakse?

Noormuusikud räpivad Max Kauri

2009-05-07T05:02:00.000-07:00

Aprillikuus, Tallinnas toimunud hip-hop räpparite festivalil esitati esmakordselt laulu kasiinovastasest poliitikust Max Kaurist. Eesti venekeelsete noorte seas populaarne hip-hop esinejad tegid poliitikust hip-hop stiilis loo "Minu valik", millega toetatakse ka kasiinovastast võitlust.

„Elu ei lähe meist mööda. Me ise loomegi seda elu. Räpime seda, mida näeme ja tunneme või mida peame tähtsaks,“ kinnitas kohaliku hip-hop kultuuri esindaja MC NoCasino.

„Noored talendid peavadki omava elujaatavat ühiskondliku positsiooni. Läbi aegade on poliitiline laul aidanud ühiskonnas kaasa demokraatia arendamisele. Meelde tulevad John Lennon ja kasvõi Tõnis Mägi meie laulva revolutsiooni ajal. Mis veel kui kunst peab olema kurjuse vastu, rõõmustav et seda kunsti esindavad noored ühiskonna liikmed,“ leidis sel aastal neljakümneseks saav kasiinovastane Max Kaur.

Laul saab kuulata ka vaadata Youtubes. http://www.youtube.com/watch?v=KCNew3PwEac

Lisa info: www.maxkaur.ee

Hasartmängud on riigi asi

2009-04-30T09:42:00.000-07:00

Peaminister arvab, et Eesti Loto võiks olla erakätes. Mina arvan, et meil peab olema nii nagu Soomes, kus kogu hasartmängu turg on riigi kontrolli all. Meil ei ole vaja odava hinnaga hakkata Eestit Lotot erastama. Meil on vaja hasartmängud panna riigi kassat täitma. Täna keerutavad sulidest omanikud riigist mööda miljoneid kroone. Riik ei tegutse ja takista nende tegevust.
Isegi Eesti Loto üle ei teosta riik piisavalt kontrolli, mistõttu riigikassale jääb miljoneid laekumata. Pettuste vastast tegevust, klientide kaitsmist ei toimu hasartmänguturul aga üldse.

Vastupidi - on vaja kehtestada riigimonopol hasartmängunduses ning hiilimaks mööda Euroopa Liidu direktiividest tuleks kasutada Soome kogemust. Kõva rusikas siinkohal tooks ühiskonnale raskel ajal sadu miljoneid kroone täiendavalt.

Vaata: Finland's gaming policy becomes clearer
http://www.ray.fi/inenglish/raytietoa/medianurkka/tiedote.php?id=587&l1=1

Kasiinovastased loobusid fotonäitusest Riigikogus

2009-03-18T01:53:00.000-07:00

Tallinnas toimunud Eesti kasiinovastaste juhtkonna istungil, kus kinnitati 2009.aasta ürituste kava, võeti vastu otsus loobuda fotonäituse korraldamisest Riigikogu ruumides 2009 aastal. Kavas oli ka eksponeerida kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali. Kasiinovastane fotonäitus otsustati paigutada värskelt avatud kasiinovastaste veebileheküljele, aadressil http://www.kasiinovastased.info/

„Loobusime fotonäitusest Toompeal, kuna Riigikogu on muutunud ebapopulaarseks kohaks, stagnatsiooni sümboliks. Igasugune loominguline või ühiskondlik tegevus Riigikogu seinte vahel mõjub publikule jamana. Me eelistasime seekord dünaamilist ja vaba netimaailma,“ nentis kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.

Istungil arutati kasiinovastase päeva tähistamist, mis toimub teist aastast järjest Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu maantee ja Pronksi tänava ristmikul, kell 12.00. 18.juulil 2009.aastal. Samas sai veelkord heakskiidu kunstnike poolt tehtud ettepanek püstitada Tallinnas kasiinovastane sammas, mis oleks pühendatud kasiinoohvritele Eestis.

Kunstnik Neeme Lall, kes esitles esimesel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst?”

Ka Max Kaur leidis: „Toetan ettepanekut püstitada kasiinoohvritele mälestussammas, las ta koputab see iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele. Kui sajad tapetud inimesed jätavad meid ükskõikseks, siis pole loota helget tulevikku meie rahvale!“

Kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all oli vastuvõetud uus hasartmänguseadus , mis oluliselt piirab kasiinoäri. Eestis on täna ligi 170 kasiino, neist on ligi 80 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlast ning 80 000 aktiivsed mängijat. AS Turuuuringute ja Faktumi poolt korraldatud küsitlused näitasid, et keskmiselt üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri järsu piiramise poolt.

Olympic Casino salajane äriplaan

2009-03-10T09:34:00.000-07:00

Karu mantlipärija on riik.
Kasiinondus saab tõsise kabjahoobi majanduskriist, sest on nad ju kümneid tuhandeid perekondi rahast tühjaks imenud. Eks turudki ole seda mõistnud ning Olympic Casino prahiaktsiad minema visanud. Kasiinoimpeeriumi lõpp on lähedal. Nädalas pannakse Eestis kinni üks - kaks kasiinot. 2011 aastaks jääbki Eestisse ainult kaks- kolm kasiinot. Ennustan, et Karu mantlipärija on tegelikult riik.

Olympicu äriplaan.
Täna käivad veel viimased tõmblused. Olympic Casino tahab turule tulla kasiino-lounge`idega. Karvane tunne ütleb, et järgmine samm on Olympic Casinol striptsiisibaarid.

Karu on äpu.
Karu on tüüpiline äpu. Ta tuletab meelde juba oma sõpra Meelis Atoneni Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleri kirjatükist, mille pealkiri võiks nüüd olla: Täna miljardär, homme ...! Briti ettevõtja Richard Branson leiab, et järgmine self-made-miljardäride generatsioon tekib just sellest majanduskriisist. Karu suguste ärikate ajastu on lõplikult möödas. Marginaalnähtus see karukasiinondus.

Võhandu avab Eesti kasiinonduse telgitaguse

2009-02-28T07:12:00.001-08:00

Tsitaat: "... euroopaliku hea tava kohaselt toimivates kasiinodes (mitte Eesti ja Soome omades!) korrektse mahuga algkapitali juures mõistlikku rahakäitlussüsteemi ja head mängusüsteemi kasutades võimalik jääda plussi nii ruleti kui blackjack’i puhul. Praegused meie kasiinode kasutatavad reeglid teevad rahandusministeeriumi lahkel loal mängijatele lihtsalt liiga, " emeriitprofessor Leo Võhandu. http://www.postimees.ee/?id=88086
Liiga? Vabandage väga, kas tarbijate totaalset tüssamist võib nimeta möödaminnes väikeseks probleemiks? Tegemist on kuritegevusega. On uskumatu, et ühes Euroopa Liidu riigis saab selline asi üldse sündida! On kahetsusväärne, et sotsialistist rahandusminister Ivari Padar ei mõista oma tegevusetuse tagajärgi. Soosides pätte, laseb ta allavett Eesti Vabariigi. Kui meil on rahandusminister, kes arvab et kodanik Karul on rohkem õigusi kui kõigil ülejäänud kodanikel kokku, siis ongi lips läbi. Mis Riigikogust te siin rääkite? Meil teeb mingi kasiinoärikas riigis kõike mida tahab, ja keegi ei suuda teda takistada, sest omab joped sotsialistide parteist toetavad teda. (foto:Elu24.ee).

Pealtnägija pole kasiinoradar

2009-02-05T00:13:00.000-08:00

Eilne Kärmase "Pealtnägija" valgustas ainult probleemi üht külge. Ja sedagi sobimatus soustis. See, et riik raskel ajal kulutusi vähendab on normaalne. Erandiks ei saa olla ka ühingud, kes saavad miljoneid paari inimesega tegelemise eest. Probleemi teravus seisneb mujal. "Pealtnägija" näitas paari kasiinoklienti, kes oli kokku kaotanud 10 miljonit krooni. Nendes jutust oli selge, et nad pole kasiinos midagi võitnud. Kuidas on see võimalik?

Meie kasiinodes on võimalik teha 10 sendiseid miinimumpanuseid mänguaparaatides ja 10 krooniseid miinimumpanuseid laudades. Kuidas on võimalik, et sellise mahuka panustamise juures mehed midagi ei võitnud? See on võimalik, kui mänguaparaadi võiduprotsent on keeratud nullilähedale ning mängulaudades toimub taltsutamatu petmine.

Sisuliselt räägib see sellest, et meie "kasiinod" ei ole hasartmänguasutused. Kliendil pole üldse võimalus midagi võita. Nn kasiino Eestis, see on meelelahutusasutus, kus omanik lihtsalt heast peast võtab kliendilt kogu raha käest. Tegelikult peaks olema aga, et nii mängija kui ka kasiino võtavad riski. Kusjuures hasartmängu iseloom on selline, et kasiino šansid on võrratult suuremad, ja sellest tuleb ka kasiino tulu. Kuid see ei tähenda seda, et paljudel mängijatel, loomulikult mitte kõigil, poleks võimalus võita. Loomulikult mitte pikas ajatrendis, aga siiski.

Mujal maailmas see kõik toimib. Mitte aga Eestis.

Eestis puudub normaalne kasiinojärelvalve. Meie Maksu -ja Tolliameti Põhja inspektuuril puuduvad sisulised teadmised kuidas avastada klientide petmisi kasiinode poolt. Ilmselt pole nad sellest ka huvitatud. On aeg luua rahandusministeeriumi juurde sõltumatu hasartmängujärelvalve nõukogu, kes oleks võimeline sisse ostma välisriikidest eksperte, kes asuks Eesti kasiinosid kontrollima. Usun, et tulu tõuseks ka riigile - suurenevate maksueraldiste näol.

Hasartmängusõltuvuse ennetamine Tallinna noorte hulgas

2009-02-02T07:23:00.001-08:00

15.veebruar 2009.a., Ühiskonna Arengu Instituut koostöös Eesti Kasiinovastastega ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toel korraldab Põhja-Tallinna linnaosas infopäeva: Hasartmängusõltuvuse ennetamine Tallinna noorte hulgas. Seminarist võtavad osa ja esinevad antud valdkonna tuntud spetsialistid doktor Juri Ennet ja professor Vladimir Kukk, Tallinna Linnavolikogu liige Nikolai Kazakov ning Eesti Kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur. Infopäev toimub kell 18.00 Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN ruumides, Erika 7a, Tallinn.

Lisa info: +372 53413122, info@instityte.eu

2009 - kasiinovastane aasta!

2008-12-22T00:48:00.000-08:00

29.12.2008.a. korraldavad Eesti kasiinovastased koostöös Ühiskonna Arengu Instituudiga, Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse toel seminari hasartmängusõltuvuse ennetamisest noorte hulgas. Seminar toimub Mustamäe Linnaosa infosaalis, aadressil Tammsaare 135, kell 13.00.

Seminarist võtavad osa ja esinevad antud valdkonna tuntud spetsialistid doktor Juri Ennet, Eesti Kasiinovastaste eesvedaja ja Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN prorektor Max Kaur, Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, doktor Vladimir Kukk.

«2009.aasta on rahvakalendri järgi kasiinovastane aasta, mis peaks Eesti vabastama kasiinookupatsioonist. Esiteks 2009.aastal jõustub ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all vastuvõetud uus hasartmänguseadus, mis oluliselt piirab kasiinoäri tegevust seaduse jõuga. Ning teiseks saab kasiinondus tõsise löögi majanduskriist, eks nende kahtlaste kasiinoaktsiate krahh on selle ettekuulutajaks,“ märkis kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.

Eestis on ligi 60 000 hasartmängudesõltlast ning 90000 aktiivset mängijat, ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. Eestis on täna ligi 190 kasiinot, neist ligi 90 on Tallinnas.
2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt

Kasiinod röövivad üksteist

2008-12-02T07:11:00.000-08:00

Uudis oli, et "Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) projektijuht Õie-Mari Aasmäe kinnitas, et varasemate aastatega võrreldes on Eestis tänavu toimunud märgatavalt rohkem kasiinorööve. Ainuüksi Tallinnas on tänavu röövlite ohvriks langenud 15 kasiinot. Osasid mängusaale on riisutud lausa korduvalt, nii on näiteks mitme rünnaku alla sattunud Cleopatra kasiinokett."

„Ajab lihtsalt naerma see kasiinode halamine. Pange need kasiinod ükskord kinni. Pole kasiinot, pole probleemi! Kannatada saavad ehk Jaan Korpusovi vanad "äripartnerid". Aga kellele see korda läheb, kui isegi Eesti politseile ja Jüri Pihlile see korda ei lähe?“ kommenteeris oma blogis Eesti Kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.

Vabariigi President kuulutas välja uue hasartmänguseaduse

2008-12-01T09:22:00.000-08:00

29.10.2008 kirjutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Kadriorus alla otsusele kuulutada välja Riigikogu poolt 14. oktoobril 2008.a. vastu võetud uus hasartmänguseadus, mis hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. ja annab võimaluse oluliselt piirata kasiinoäri Eestis.

"Riigikogu poolt vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud uus hasartmänguseadus on Eesti ühiskonna ja kasiinovastaste esimene võit! Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste tugeva surve all. Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis, ja poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule, piirata kasiinondust. Siinjuures soovitan kõigile järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut Vaatamata sellele, et uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, on see reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks Eestis,“ arvas kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.

Praegu on Eestis ligi 190 kasiinot, neist Tallinnas ligi 90. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is ja Helsingis 1, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod keelatud. Rootsis ja Soomes on kasiinoäri riigi käes.

Noored kasiinovastased tulevad tänavatele

2008-10-29T00:44:00.000-07:00

Laupäeval, 1.novembril 2008.a. kavatsevad noored kasiinovastased korraldada aktsiooni Saku Suurhalli ees Olympic Casino 15. aasta juubeli tähistamise ajal. Olympic Casino tähistab oma 15.aastast juubelit laupäeval, 1.novembril Saku Suurhallis, kus näidatakse prominentidele rokkooperit „Taevas pole piiriks!“. Sadakond kasiinovastast noort erinevatest organisatsioonidest kavatsevad Olympic Casino 15.juubeli tähistamise ajal jagada Saku Suurhalli ees kasiinovastast sümboolikat sõnumeid, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute lähedusest. Välistatud pole ürituse ajal ka jõulisemad aktsioonid mille ajal meenutatakse kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid.

Aasta tagasi, 27.oktoobril 2007.a. korraldasid Noored kasiinovastased skandaalse aktsiooni Park Hotel & Casino ees Olympic Casino sünnipäeva tähistamise ajal. Olympic Casino poolt kiskus asja inetuks ja noorte kasiinovastaste kaitseks pidi kohale tulema politsei. Olympic Casino turvamehed takistasid oma seaduslikke õigusi kasutavate kasiinovastaste tegevust ja püüdsid nad minema kihutada. Kohale saabuski politsei. Tehes kindlaks, et mingit seadusrikkumist kasiinovastaste poolt toime ei pandud, asus politsei noorte kasiinovastaste poolele. Pärast politsei lahkumist, kui noored kasiinovastased jätkasid oma aktsiooni ning jätkasid üritusele tulnud prominentidele kasiinovastase sümboolika levitamist, hakkasid turvamehed noori suruma hotelli kõrval asuvasse parki, saateks ähvardused „Ärge rikkuge oma noort elu ära!”, „Teil võib tulla probleeme!” jne.

„Toetan noorte kasiinovastaste ettevõtmist eesti ühiskonna kaitseks. Ka noored mõistavad seda, kui palju tragöödiat on 15 aasta jooksul toonud Olympic Casino eesti rahvale. Häbematus on rahvalt kavalusega väljapetetud raha eest korraldada pidu katku ajal. Loodame, et saabub aeg, kus enda nime sidumine kasiinoga, nagu tsiviliseeritud maailmas kombeks, muutub halvaks tooniks,” leidis kasiinovastaste poliitik Max Kaur.

„,Poliitikutel on viimane aeg hakata piirama kasiinoäri, vaatamata kasiinoärikate mõjuvõimule. Toetan mõtet, et valimistel tuleks mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri,” lisas kasiinovastane Tallinna linnavolikogu liige ja endine Lasnamäe linnaosa vanem Oleg Rebane.

Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all 14.oktoober 2008.a.ning hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. Seadus annab võimaluse oluliselt piirata kasiinoäri Eestis.

Max Kaur: Uus hasartmänguseadus on Eesti Kasiinovastaste esimene võit!

2008-10-23T02:53:00.000-07:00

"Riigikogu poolt vastuvõetud 14.oktoober 2008.a. uus Hasartmänguseadus on Eesti Kasiinovastaste esimene võit! Vaatamata sellele, et uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, on see reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks Eestis,“ ütles kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.
„Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all. Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis, ja poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule, piirata kasiinondust. Siinjuures soovitan kõigile järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut,“ lisas Kaur.
Praegu on Eestis ligi 200 kasiinot, neist Tallinnas ligi 100. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is ja Helsingis 1, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod keelatud. Rootsis ja Soomes on kasiinoäri riigi käes.

Kesknädal: 22. oktoober 2008,
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=11259

Võeti vastu uus hasartmänguseadus

2008-10-23T02:31:00.000-07:00

Riigikogu liige, Olga Sõtnik arvab, et hasartmängud on alkoholi, tubaka ja narkootikumide kõrval üks ohtlikumaid sõltuvusi. Mõne spetsialisti arvates on see peaaegu mitteravitav. Kasiinomajanduse üliliberaalne korraldus tekitas kümneid tuhandeid sõltlasi, põhjustas perekondade purunemist ja enesetappe. See pole ka ime, kui mängupõrgud asuvad iga nurga peal, ka koolide ja sotsiaalasutuste kõrval ning koguni elumajades.
Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu uue hasartmänguseaduse. Vajadus selle järele oli juba ammu olemas. Alates 1990. aastate keskpaigast, kui hasartmängu- ja loteriiseadus hakkasid kehtima, on elu Eestis oluliselt muutunud. Juurde on tulnud uusi hasartmänguliike, ilmnes ka järelevalve korrastamatus. Uus seadus sisaldab senikehtivaga võrreldes palju uuendusi, alates uutest terminitest kuni mängijate registreerimisnõueteni ja mänguautomaatide maksimaalarvuni ühes mängukohas.
Loe lisa Kesknädal: 22. oktoober 2008,
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=11258

Kasiinovastane rahvasaadik soovib määrata kasiinokeelualad

2008-10-23T02:26:00.000-07:00

Linnavolikogu liige Märt Sults soovitab määratleda Tallinnas piirkonnad, kus hasartmängukoha avamine on keelatud. Sults esitas 16. oktoobril 2008 Keskerakonna fraktsiooni nimel linnavolikogu menetlusse eelnõu, milles tehakse linnavalitsusele ülesandeks määratleda üldplaneeringute või detailplaneeringute menetlemisel need piirkonnad, kuhu ei ole lubatud rajada kasiinosid. Eelnõu esitamisel viitas Sults Maksu- ja Tolliameti andmetele, mille järgi oli septembris Tallinnas üle 90 mängukohta. „See on selgelt liiga suur arv ning tihti paiknevad mängukohad ka ebasobivates asukohtades.”Hasartmänguseaduse jõustumisel saab kohalik omavalitsus suurema õiguse määrata, millistes piirkondades võib õnnemängukoha avada. Selle saab määratleda üld- või detailplaneeringus ning piirkondade arenguperspektiive ja elanike huve arvestades, rõhutas Sults.

Kesknädal: 22. oktoober 2008,

http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=11260

Uus Hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all!

2008-10-15T10:17:00.000-07:00

14.oktoober 2008.a. Riigikogu poolt vastu võetud uus Hasartmänguseadus, mis hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. ja annab võimaluse olulisemalt piirata kasiinoäri tegevust Eestis tervitasid ka Eesti Kasiinovastased.
„Vaatamata sellele, et uus Hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, see on reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmisel Eestis,“ arvas kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.
„Uus Hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all. Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis ja poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule piirata kasiinoäri. Siinjuures soovitan järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut!,“ lisas Kaur.

Mustamäe kasiinod pannakse kinni!

2008-10-11T12:36:00.000-07:00

2.oktoobril 2008.a. külastas Eesti kasiinovastaste delegatsioon eesotsas kasiinovastase poliitiku Max Kauriga Tallinna Mustamäe linnaosavalitsust, kus kohtusid juhtkonnaga. Kohtunisel osalesid ka linnaosa kasiinovastased ühiskonnaliikmed. Kohtumisel Mustamäe linnaosa halduskogu esimehe Igor Kravtshenkoga ja arutati kasiinoäri piiramise võimalusi linnaosas.

„Hea on tõdeda, et tänu koostööle kõikide poliitiliste jõudude vahel, Mustamäe halduskogu suutis panna piiri kasiinoärile tormilisele arengule linnaosas ning alates 2008 aastast pole me kooskõlastanud ega pikendanud ühegi kasiino tegevust Mustamäel. Jätkame sama teed ka edaspidi,“ kinnitas Mustamäe halduskogu esimees Igor Kravtshenko.

„Tulles vastu Mustamäe linnaosa tuhandete elanike soovidele kavatseme koostöös linnaosa halduskoguga teha kõik, et kasiinoäri võimalikult kaoks Mustamäe territooriumilt. Kahtlemata tuleb kasiinopiiramistele omavalitsuste territooriumil toeks uus hasartmänguseadus, mis sünnib Riigikogus ühiskonna ja kasiinovastaste ühisel surve all, aga siiski raskelt,“ mainis Mustamäe linnaosavalitsuse vanema asetäitja.

"Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis valitseb täna Eestis. Poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate survele, panna piir ja hakkama sulgema kasiinoäri üle Eesti. Hea meel, et Tallinna Mustamäe linnaosa saab olema esimene piirkond, kus kasiinoäri mitte ainult piiratakse, vaid ka kavatsetakse sulgeda“ sõnas kasiinovastaste liider Max Kaur.

4. detsembril 2007.a. toimus kolmas kasiinovastane meeleavaldus, mis korraldati Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone oleva kasiino ees. Sõna võtsid Tallinna omavalitsuse kasiinovastased rahvaesindajad erinevatest erakondadest.

Riigikogu majanduskomisjon tutvub kasiinovastaste ettepanekutega

2008-10-11T12:33:00.001-07:00

19.septembril, 2008.a. teatas Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Urmas Klaas Eesti kasiinovastaste liidrile Max Kaurile, et tänab kasiinovastaseid ettepanekute eest uude hasartmänguseaduse eelnõusse ning jaotab ettepanekud komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja. „…Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi palvel tänan Teid ettepanekute eest,“ teatas kasiinovastastele kirjas Riigikogu majanduskomisjoni nõunik Piia Schults ning lisas, et “ettepanek jaotati komisjoni liikmetele tutvumiseks kirjalikult välja“.
„Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all ja meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestis. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada otsus. Arvan, et Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine,“ möönis kasiinovastaste eestvedaja Max Kaur.
18.september 2008.a. kell 14.00 Riigikogu majanduskomisjon tutvus oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoäri täieliku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevust ainult hotellides ja laevadel, eile õhtul 17.september 2008.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas.
15. septembril 2008 Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude hasartmänguseaduse eelnõusse. „…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.
10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue hasartmänguseadusesse.

Kasiinovastaste meeleavaldus Lasnamäel

2008-10-11T12:25:00.000-07:00

16.oktoobril 2007.a. toimus kasiinovastaste meeleavaldus Tallinnas, Lasnamäe Pae turu keskuses, kus asub kolm kasiinot. Kokku linnaosas üle 20 kasiino. Meeleavalduse korraldas käesoleva aasta alguses moodustatud kasiinovastane liikumine, kes on korraldanud rida kasiinovastaseid aktsioone ning üleriigilisi kampaaniaid.

Meeleavaldusel tõdeti heameelega, et kasiinovastaste ideega on üllatuslikult liitunud ka ekspeaminister Mart Laar, kes nõuab kasiinode arvu vähendamist Eestis kaks korda ning EV Rahandusminister, kes isiklikus pöördumises tänas kasiinovastaseid hasartmängu temaatika jõulise tõstatamise eest.

Meeleavaldusel Lasnamäel osales ka endine Lasnamäe linnaosa vanem ja Tallinna Volikogu liige Oleg Rebane (fotol) ning mitmed Tallinna linnavolikogu liikmed. Osalejate hulgas oli mitmete kristlaste kogukondade esindajaid. Meeleavaldus esinesid kasiinovastase liikumisega ühinenud kultuuritegelased, kes laulsid ja tantsisid kasiinohulluse vastu. Noored kasiinovastased jagasid rahvahulgale kasiinovastast materjali.

Kasiinovastane sammas!

2008-10-11T12:20:00.000-07:00

Kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestit, purustab ja hävitab ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu sõltuvus või haigus. Sellest on tekkinud ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus, mille tagajärjel kontroll riigi ja ühiskonna üle läheb kasiinoärikate kätte, kes kasutavad selle saamiseks hasartmängusõltlasi, sõltuvaid poliitikuid ja müüdavat meediat.

Kasiinovastane liikumine on täna Eestis tõusuteel, seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastaste ja ühiskonna aktiivse kriitilise surve all sünnib uus hasartmänguseadus, mis oleks esimene samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks.

Tallinnasse võib tulla ka kasiinoohvritele pühendatud sammas. 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel, mis oli pühendatud hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid ning tehti ka ettepanek püstitada kasiinoohvritele pühendatud sammas. Esimene ainulaadne mälestusmärk maailmas kavatsetakse esialgselt rajada Tallinnasse nn. kasiinovastaste väljakule, samasse kohta, kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Uus hasartmänguseadus sünnib rahva surve all

2008-10-11T12:16:00.000-07:00

Eesti uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all. Meie ettepanekuid saavad peatada kasiinoepideemia, mis valitseb täna Eestit. Rahvas on valmis kasiinoäri piirama, loodame et ka poliitikud, vaatamata kasiinoärikate mõjule poliitikute seas. Aeg on küps, et langetada raske otsus. Riigikogu käimasoleva hooaja üheks prioriteediks peab olema uue hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.september 2008 a. tutvus Riigikogu majanduskomisjon oma korralisel istungil Eesti kasiinovastastele poolt tehtut ettepanekutega uude hasartmänguseaduse eelnõusse. Kasiinovastased nõuavad kasiinoärile täielikku reklaamikeeldu ning kasiinode tegevuse lubamist ainult hotellides ja laevadel.

Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt. Uuring vabatahtlikult enda uurimisega nõustunud Eesti kasiinosõltlaste osas on näidanud, et 42% neist kaaluvad enesetappu. Rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis möllab täna Eestis.

Kasiinovastane meeleavaldus Mustamäel

2008-10-11T12:13:00.000-07:00

4.detsembril 2007.a. toimus Tallinnas kolmas kasiinovastane meeleavaldus, mis korraldati Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoones oleva kasiino ees. Meeleavaldusel osales ligi sadakond inimest. Kohal viibisid kultuuriringkondade esindajad. Sõna võtsid Tallinna omavalitsuse kasiinovastased rahvaesindajad erinevatest erakondadest. Esindatud olid nii Reformierakonna, Keskerakonna kui ka sõltumatud Tallinna linnavolikogu liikmed, samuti Mustamäe Halduskogu rahvaesindajad.

Meie naaberriigi Soome pealinnas Helsingis on ainult üks RAY kasiino, mis on täielikult ühiskonna kontrolli all. Sama lugu on teistes Skandinaavia riikides. Eriti õigustatud on selline kontroll väikeriigi puhul. Nii on tagatud suurem, ühiskonnale arusaadav läbipaistvus ja kontroll selle üle, mis neis ettevõtetes tegelikult toimub. Ka Eestis on saabunud aeg tõsiselt mõelda kasiinoäri piiramisele.

Eestis tähistati esimest kasiinovastast aastapäeva

2008-10-11T12:08:00.000-07:00

18.juuli 2008.a. toimus Tallinnas esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis on pühendatakse hasartmängude ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Esimene kasiinovastase aastapäeva tähistamine toimus nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal, samas kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti usuorganisatsioonide esindajad. Sõna võttis ka tuntud kultuurielu - ja ühiskonnategelased. Eesti kunstnik Neeme Lall esitas kasiinovastaseks aastapäevaks kunstiteost „Kasiinoohvrid”. Eesti usuorganisatsioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi. Noored kasiinovastased jagasid rahvahulgale kasiinovastast materjali.

Olümpiakomiteele ja Kultuurkapitalile ei sobi kasiinoraha

2008-10-11T12:05:00.000-07:00

25.veebruar 2008.a. tegid Eesti kasiinovastased avalduse, kus kutsusid Eesti Olümpiakomiteed loobuma kahtlasest kasiinoäri rahast, mis kahjustab eesti sporti mainet rahvusvahelisel areenil.

Kahtlase taustaga kasiinoäri raha ei sobi eesti spordile, see on sama hea kui sportlasi toetaks narkoärist teenitud rahaga. Kahtlematult kahjustab see eesti spordi mainet rahvusvahelisel areenil.

Oleks hea kui ka Kultuurkapital ning kõik õppe-, noorsoo-, kultuur- ja sotsiaalasutused loobuksid kasiinopoolsetest rahalistest toetustest, sest riigil ja omavalitsusel on selleks raha piisavalt. Teada on, et tsiviliseeritud maailmas ei sobi kasutada sponsorluseks kahtlase taustaga teenitud raha.

Kultuurkapital ja Eesti Olümpiakomitee peaks loobuma kasiinodest saadud rahast. See kahjustab tänaste sündmuste valguses igati väärikate sportlaste ja kunsti suurkujude mainet ja on lihtsalt amoraalne. Positiivseks eeskujuks võiks võtta ärimaailma esindajaid, kes lihtsalt keeldus kasiinoaktsiaid ostmast.

Kasiinovastased pöördusid kiriku poole

2008-10-11T11:59:00.000-07:00

8. jaanuaril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kirikute Nõukogu poole. Saadetud kirjas tõstetavad kasiinovastased esile asjaolu, et nii mõnigi Eesti tippkirikutegelane on seotud kasiinoäriga, seda ajal kui iga aus kodanik ja kristlane on huvitatud, et oleks võimalikult vähe kasiinosõltlasi ja hasartmängukohti. Kasiinovastased on valmis koostööks Eesti Kirikute Nõukoguga, teades religioosete koguduste kriitiliselt suhtumist kasiinoärisse ja seda ümbritsevasse kriminogeensusesse.

Kasiinoäri teema on tõsine ja keeruline, paljud poliitikud ja ametnikud ei suuda alati olla usaldusväärseteks partneriteks meie liikumisele oma liigse korrumpeerumise ja muude huvide tõttu. Leiame, et just kirik on üle sajandite, ajal kui võim ei suutnud asju lahendada ja kontrollida, edukalt kaasrääkinud ning aidanud lahendada ühiskonna arengu keerdkäike. Usun, et kasiinovastane liikumine suudab olla usaldusväärne koostööpartner ja kaasmõtleja Eesti Kirikute Nõukogule, sest koos suudaksime kasiinonduse kurjuse vastu rohkem.

Kasiinoäri kontrolli alla!

2008-10-11T11:57:00.000-07:00

19 .veebruaril 2007 a. toimus Tallinnas, Tartus ja Pärnus üleriigiline, nädal aega kestev kasiinoäri kontrolli alla võtmist pooldav kampaania. Kampaanias moodustas suur osa tänavareklaam, sõnumit edastati ka Tallinna ühistranspordi reklaammonitoridel. Lisaks jagasid kasiinoäri riigistamist pooldajad nädala jooksul kampaaniaflaierid Tallinna Viru ja Kaubamaja keskustes ning Tartu Kaubamajas. Kampaania põhieesmärk oli käivitada ühiskonnas diskussioon üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena näen kasiinoäri riigi ja omavalitsuste poolt kontrolli alla võtmisest.

2007 aasta alguses moodustatud üleriigiline kasiinovastane ühiskondlik liikumine koostöös ühiskonna organisatsioonidega ja omavalitsuste esindajatega korraldas 23.aprillist kuni 6.maini 2007.a. üleriigilise kasiinovastase kampaania -"Kasiinoäri kontrolli alla!". Lisaks esialgselt planeeritud kampaaniale Tallinnas, Tartus ja Pärnus, laieneb kampaania ka Ida-Virumaa linnadesse Narva, Kohtla-Järvele, Sillamäele ja Jõhvi.

Tammsaare pargis toimus kasiinovastane meeleavaldus

2008-10-11T11:55:00.001-07:00

29.aprillil 2008 a. toimus Tallinnas, Tammsaare pargis Eesti kasiinovastaste poolt korraldatud neljas kasiinovastane meeleavaldus. Meeleavaldusest võtsid osa Tallinna linnavolikogu liikmed, kultuuri - ja avaliku elu tegelased. Sõna võttis tuntud ajaloolane, Tallinna aukodanik Juri Kuuskema, kunstnik Neeme Lall, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi jt. Vaatamata sellele, et kasiinovastased tegid EV Rahandusministrile ettepaneku osaleda kasiinovastasel meeleavaldusel, kus ta saaks tutvustada uue hasartmänguseaduse loomise asjaolusid, ei ilmunud minister üritusele. Kasiinondus on muutunud eluohtlikuks ja ületanud ühiskonna taluvuse piirid. Teatavasti satuvad eeskätt löögi alla kergesti mõjutatavad inimesed, kellel on kalduvus kinnisideede tekkimiseks ning kelle jaoks muudab mängupõrgu nime all tegutsev asutus kogu elu tõeliseks põrguks. Nägu näha, mängivad seal kogu oma raha maha tavalised eesti pereisad, sageli on kaasa toonud suuri tragöödiad. Kasiinod on põhjustanud sadade inimeste enesetappe Eestis, mõrvatuks on osutunud ka kasiinosõltlaste pereliikmed, isegi lapsed.

Euroopa Liit võtab lähiajal ette hasartmängunduse reguleerimise

2008-10-11T11:53:00.001-07:00

2008. aprilli keskpaiku külastasid Eesti kasiinovastased Euroopa Liidu pealinna Brüsselit, et tutvuda hasartmängunduse kontrollimise ja piiramise kogemusega Euroopa ametlikus koridorides. Külastades europarlamenti, kohtudes eurokomisjoni esindajatega ning visiteerides NATO peakorterit üritasid Eesti kasiinovastased juhtida tähelepanu sellele, et paljudes uutes Euroopa Liidu ja NATO liikmeriikides puudub tõsiselt võetav kontroll kasiinoärinduse ja hasartmänguturu üle, mis tähendab kasvavat rahapesu, muud kuritegevust ning võimalik, et isegi terroristliku tegevuse toetamist.

Külastades europarlamenti, eurokomisjoni ja NATO esindajaid vahetasime informatsiooni hasartmängundust puudutava olukorra kohta Euroopas. Hea meel on tõdeda, et europarlament kavatseb tõsiselt tutvuda hasartmänguturu problemaatikaga ning ka eurokomisjon on huvitatud kontrolli tugevdamisest hasartmänguturul liikuva raha osas, mis üha sagedamini leiab käsitlemist koos kuritegevus, korruptsiooni ning terrorismiga.

Euroopa Liidul tuleks ära kasutada leiduvat positiivset kogemust, sest näiteks Euroopa Liidus on riike nagu Soome või Rootsi, kus hasartmängud on riigi efektiivse kontrolli all.

Noored kasiino vastu!

2008-10-11T11:45:00.000-07:00

27.oktoobri 2008.a. korraldasid pealinna noored kasiinovastased aktsiooni Park Hotelli ees Olympic Casino sünnipäeva ürituse ajal. Noored kasiinovastased jagasid kasiinovastast sümboolikat sõnumiga, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute vahetus lähedusest. Noored mõistavad seda, kui palju tragöödiat on toonud kasiinondus Eesti rahvale 15. aasta jooksul. Häbematus on rahvalt kavalusega väljapetetud raha eest korraldada pidu katku ajal.

Täna võime me avastada, et hasartmängusõltlased on meie ümber, ja varsti avastame hasartmängureid oma sugulaste, sõprade, kolleegide, tuttavate ja naabrite hulgast, kes tulevad hullu pilguga järjekordselt raha laenama. See tähendab, et kasiinoepideemia on võtnud katastroofilised mõõtmed.

Kui eraisikuna on meil valida, kas astuda kasiinouksest sisse või mitte, siis riiklikul tasemel ei saa kasiinodest lihtsalt mööda marssida. Igaüks peaks mõtlema, milline mõju on vilkuvatel-kutsuvatel reklaamidel noortele inimestele või miks kuuluvad Eesti rikkaimate inimeste sekka just kasiinoärimehed.

18.juuli - kasiinovastaseks päevaks!

2008-10-11T11:42:00.000-07:00

18. juuli 2007 on oluline päev Eesti lähiajaloos – toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis ja Euroopa Liidus, mille põhieesmärk oli jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist.

Esimene kasiinovastane meeleavaldus, mille korraldas kasiinoäri riigi kontrolli alla võtmist pooldav ühiskondlik kasiinovastane liikumine, mis moodustati 2007 aasta alguses. Kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks oli valitud riigi suurima kasiinoketi esindaja Olympic Entertainment Group peakontori esine, Tallinnas Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. Meeleavaldusel tehti ettepanek, kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks ja esimese meeleavalduse koht, kasiinovastaseks väljakuks.

Meister ja Margarita, maailm vist ei muutu!

2008-10-11T09:21:00.000-07:00

Ivari Vee kirjutas http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11039 ,et 8. septembril said Eesti kasiinovastased ametliku vastuse 4. augustil Kumu peadirektorile saadetud kirjale, milles oli ettepanek eksponeerida Kumus kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali.

Kumu peadirektor Marika Valk vastas: „Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse.“

„On siiralt kahju, et Kumu juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. Kumu on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunsti teoseid. Arvata on, et varsti lüüakse Kumus ka kasiino püsti,“ arvas kasiinovastane poliitik Max Kaur.

See „kahjutundega äraütlemine“ tuletas Kesknädalale meelde üht teist, aga vaat et sõna-sõnalt samasugust äraütlemist. Mihhail Bulgakovi kultusromaanis „Meister ja Margarita“ kohtub Meister, kes oli kirjutanud romaani Pontius Pilatusest (ja seda 1930-ndate aastate Nõukogude Venemaal!) kirjandusajakirja toimetaja Mihhail Berlioziga. Meister kirjeldas vaimuhaiglas poeet Bezdomnõile oma kohtumist tolle toimetajaga nii: „Lõpuks tüütas ta mu ära ja ma küsisin lihtsalt, kas ta avaldab romaani või ei avalda. Selle peale läks ta (Berlioz – Toim.) närviliseks, mõmises midagi ja ütles, et tema ei saa seda üksipäini otsustada, et mu teosega peavad tutvuma teised toimetuse kolleegiumi liikmed, nimelt kriitikud Latunski ja Ariman ning kirjanik Mstislav Lavrovitš. Ta palus mind tulla kahe nädala pärast. Tulin kahe nädala pärast ja mind võttis vastu keegi näitsik, kelle silmad alatisest valetamisest nina peale kõõrdi vahtisid. [...] Selle näitsiku käest sain ma tagasi oma romaani, mis oli juba üsna kapsaks loetud. Püüdes vältida oma pilgu kohtumist minu omaga, teatas ta mulle, et toimetus on varustatud materjalidega kaheks aastaks ette ja seepärast, nagu ta ütles, langeb minu romaani avaldamise küsimus ära.“ (Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“. Kirjastus Varrak 1995.)

Vägisi tundub, et maailmas käib kõik ringiratast. Jääb vaid loota, et Neeme Lalli vastu ei alustata kasiinode vastu välja astumise pärast ajakirjanduses turmtuld, et teda ei külasta karistusorganid ja et ta ei lõpeta nii kurvalt nagu Bulgakovi romaani peategelane.